 |
| Tund |
 |
| Tund |
 |
| Maasikad |
Täna oli siis esimene tõsine koolipäev. Ärkasin, sõin hommikust ja jalutasin
kooli. Koolipäev algab selles koolis kell 8.30 ja tunnid kestavad 50 minutit.
Päike siras taevas ja linnud laulsid. Avasin koolivärava, kasutasin kooliplaani
ja leidsin raskusteta klassiruumi. Täna oli inglise keele päev. Kaks
esimest tundi oli õpilastega, kes õpivad selles koolis esimest aastat ja on
11-13 aastat vanad. Õpilasi oli kohal 23. Õpikuid polnud, õpetaja valis tunniks Adele
laulu „Hello“, mida analüüsiti ja täideti lüngad. Nende laste puhul märkasin
süvenemisraskusi, vajadust ropendada, end tunnis märgatavaks muuta ja huvi puudust.
Oli ka juhtum, kus tüdruk solvus, vihastas, ropendas ja lahkus tunnist. Tunnis
oli ka assistent Suurbritanniast (kes on aastaks selles koolis praktikal, ta
alles omandab õpetaja kutset). Kõik oli nagu korras ja polnud ka. Siis oli vaba
tund, aga Hispaanias on nii, et õpetaja peab hommikul vaatama oma päevaplaani, kui
koolis puudub õpetaja, siis vaba tunni peab ta istuma lastega klassis ja korda
pidama. Täna puudus kolm õpetajat ja direktor määras asendajad tundidesse. Asendaja
ei pea õpetama, ta istub ja on lihtsalt olemas. Lapsed lugesid, vestlesid,
õppisid, tegid koduseid töid ja üks tüdruk nuttis, aga keegi ei teadnud põhjust ja
ta ei tahtnud sellest rääkida, neli klassiõde lohutasid teda. Tegemist oli täisealiste
õpilastega, keda oli klassis kohal 30. Siis oli lõuna kella 11.10-11.40-ni.
Lapsed olid väljas päikese käes, koolimaja oli tühi, mõned sõid, mõned olid
puhvetis, lähemal elavad lapsed olid aga kodus lõunal. Hispaanias tasuta koolilõunat pole
ja paljudel pole vahendeid koolis söömiseks. Järgnes tund 16-aastaste lastega,
kes valmistusid eksamiks. Kohal oli 23 last. Neil oli õpik ja töövihik. Õpikud ja töövihikud tuleb välja osta ja need on kallid, kui töövahend puudub, siis on see lapse mure, mingeid koopiaid ei tehta. Nad olid vaiksed, rahulikud,
aktiivsed ja tegid kaasa seda, mida õpetaja palus. Ideaalsed õpilased, ainult
koduseid töid ei tee ega pea oluliseks. Vabandused olid sellised: pole aega,
olin trennis, ei viitsi, kodus tuleb magada, jalutasin sõbrannaga..... Ja siis tund vaimsete
erivajadustega lastega, keda oli klassis kohal 11 ja kes olid aktiivsed, lõbusad ja
seltskondlikud. Nad olid omavahel sõbralikud ja kuna teemaks oli tuleviku
õppimine, siis nalja sai küllaga. Esimene koolipäev lõppes minu jaoks järgmise
päeva ettevalmistamisega ja plaanide korrigeerimisega, sest mitu õpetajat
koolis olid huvitatud, et õpetaja Eestist tuleks ja vaataks nende tunde ka ja
ütleks, mis on sama ja mis erinev. Seega tekkisid esialgsetes plaanides
muudatused, aga ma olen rahul. Õpilased kannavad koolis dresse ja T-särke, on
ka teksaseid ja kuna koolimaja on jahe, siis paljudel on seljas joped ja jalas
saapad. Sama käib ka õpetajate kohta, ka neil olid saapad jalas ja enamasti teksad ning T-särgid. Vahetusjalanõusid ei ole ega vajata, see teeb lastele isegi nalja. On
olemas metallkapid, kuhu vajadusel saab oma asju panna. Koolipäev lõppes kell
15.15 ja siis läksin jalutama ja poodi maasikaid ostma. Sõin pitsat ja
siirdusin hotelli, et vastata mailidele ja teha mõned kõned Eestisse.
