Õpetaja töövarjutus Madriidis: Kaheksas päev

Täna saab läbi pool reisist Madriidi. Kui nüüd ausalt rääkida (nagu Agu Sihvka ikka lugu alustas), siis tänane päev oli nii põnev ja kirju...... Päev algas varahommikul kunstiajaloo tunniga. Tunnis olid kooli noorimad (11-ne aastased) lapsed ja õppisid Francisco Ribaltat, Francisco Zurbarani ja Alonso Canot. Klass oli külm ja pime, lapsed aga hoolikalt konspekteerisid. Oli põnev tund, kahju, et hispaania keeles, oleks tahtnud rohkem aru saada. Siis aga juhtus koolis see, et üks stressi all kannatav tütarlaps lõikas kooli hoovis endal veenid läbi mitmest kohast. Tuli politsei ja kiirabi. Väga ilus ja tubli tüdruk oli tundides, kus mina teda nägin, aga ta on seda korduvalt üritanud. Tüdruk viidi kiirabiga ära. Tal polnud probleeme ei kodus ega koolis, tal on lihtsalt madal enesehinnang ja stress. Siis aga oli meil Dosiga vaba tund, kus arutasime koolisüsteemide erinevusi ja sarnasusi ning ma läksin kooli lähedal parki jalutuskäigule. Mehed koertega, mulle tundub, et koer annab vist põhjust suhtlemiseks. Koertel pole suukorve, aga nad pole ka kurjad, nad ei tee kõrvalistest koertest ja inimestest väljagi. Ma ei tea, kuidas see saavutatud on. Täna oli pargis linde jube palju, muudkui teevad pesa ja lõõritavad. Esimene päev pildistasin üht ilusat rohelist lindu, fotole jäi hall, täna oli neid palju ja tegin uued fotod. Ja siis mingid suured linnud, no puud ragisesid nende all ja siis niideti muru ja pügati hekke ja puid, isegi saialilled pügati ära. Roosid hakkasid ka õitsema. Ja siis tagasi kooli ning ühe puuduva õpetaja asemel asendustund lastega. Ja siis kolm inglise keelt, kus tundi andis noormees Ameerikast ja Dosi vaid abistas ja toetas teda. Tunni valmistas ette Ameerika noormees Hider. Esimeses tunnis oli 18 last, üks tüdruk sai 17 ja teda õnnitleti ja lauldi sünnipäevalaulu ja siis lapsed olid teinud talle plakati südamete, soovide ja valgete pärlitega. Nii ilus! Siis näitas õpetaja muusika projekt-kontserdil tehtud pilte ja videolõike, sest just sellest klassis oli esinemas palju lapsi. Ja siis tund jätkus emotikonide harjutustega. Nii põnevad harjutused olid.....oodake, tulen kooli, me teeme neid ka! Samas sain ka teada, et mitte kõiki emotikone ei mõisteta Euroopas ja Ameerikas samaväärselt. Ka mina õppisin midagi uut. Oli haarav tund. Ja kuna Hider ei räägi hispaania keelt, siis lapsed pingutasid, Dosi natuke ka aitas. Hider on Phyladelphiast, ta on väga viisakas. Iga päev tegi ta kiitvaid märkusi õpetajate välimuste ja soengute kohta. Dosi kohta ütles ta, et Dosi on kooli kõige moodsam õpetaja ja mulle tundub, et seda on ta tõesti. Ta on üks vähestest, kes kannab stiilseid ja silmapaistvaid rõivaid, saapaid ja ehteid. Teises tunnis oli 22 last ja nende ülesandeks oli kuulata Shakespeare elulugu ja loomingut. Õpetaja analüüsis ja seletas uusi sõnu ja siis tehti koos harjutust ja arutati tema teoste üle. Viimane tund oli ka 18-aastasetga, keda oli 23. Muideks, Hispaanias ei pea koolis tundides käima, kui oled täisealine, lihtsalt pead eksamid sooritama ja oled kooli nimekirjas. Nende lastega polnud ma veel kokku puutunud. Klassis oli lahe rastapatsiga poiss Carlos, kes oskas keskpärast inglise keel, aga oli kõva naljamees. Ta pidi tegema harjutuse, no ta pingutas väga ja siis kui harjutus läbi sai, siis teatas, et ta homme kooli ei tule, ta on nii väsinud.... Ja tunni lõpus palus õpetaja tal kasutada fantaasiat, aga ta ei saanud aru ja see tema kehakeel oli selline, et naera "herneks" ja siis veel Hider, kes näitas asju ette nii, et nalja "nabani". (küürakas, ilus mees, rikas, armuke jne.). No ja muidugi avastas Carlos, et tund hakkab läbi saama ja ta keeras endale suitsukoni kokku (materjali sai ta tüdrukutelt). No ja Dosi nägi, muidugi korjas Carlos kogu vara oma taskusse, aga nalja vigases inglise keeles jätkus veel vahetundigi. Kokkuvõtteks toimusid kolm viimast tundi kooli ainukeses puutetundliku tahvliga klassis, kus on kõlarid. Homme saan mina ka seal tunde anda. Samas polnud seal vahepeal internetti ja siis on seal umbne ja veel mingid hiigelsuured kärbsed. Vahetasime õpetajatega veel mõned viisakusväljendid ja infot ning siis läksin poodi vett ostma ja kuna väljas tekkisid pilved, siis poodi oli pandud vihmavarjude kattekiled, et inimesed poodi märjaks ei teeks.....midagi uut jälle, ma pole seda kusagil näinud. Ja siis natuke sordimendist ja poest. Pood oli väiksem kui meie tavaline Maxima XX, aga liha valik (lõigud, tükid, haamerdatud tükid, maitsestatud tükid, supiliha, praeliha, liha Hiina toidu jaoks jne.) ....... sellisest valikust võib eestlane vaid unistada ja siis puuvilja ja köögivilja valik..... Kurb oli vaid see, et apelsine müüvad nad vaid 6-kilostes kottides. Dosi ütles mulle juba enne, et ka piima ostetakse siin 12 pakki korraga ja jogurtit 24 pakki korraga ja vett kastiga jne. Eriti kahtlaseks tegi asja piim, ta ütles, et see säilib, seal on säilitusaineid palju. Ja-ja, siin arvatakse, et säilitusaine aitab ka inimesel kaunis püsida pikemalt.....no ma ei tea. Osatan vee ja nagu soovitatakse, siis ikka sidruniga. Hispaanlannad armastavad vett sidruniga, et püsida heas vormis. Ja vesi tohi olla külm. Ja kalalett....mina sain kokku loendatud 32 erinevat liiki värsket kala. Hinnad on odavamad või samaväärsed Eesti omadega. Samas puudub pooltoodete ja salatite lett, seda lihtsalt pole! Käisin Xanadu vabaaja keskuses söömas, sinna lähevad nii lapsed kui õpetajad. Ja nüüd homseid tunde ette valmistama. Homme lähen õpetajatega koos välja sööma ja salsat tantsima....issand, kõigepealt tunnid ja siis tantsimine. Loodan, et Sandor Stefili (tänan sind!) õpetatud salsasammud aitavad mu hädast välja, siin tantsitakse salsat sellest hetkest kui jalad kandma hakkavad. Minu hotelli kõrval asuv erakool harjutab marssimist ja seda koos orkestriga, nii iga õhtu. Neil on koolivorm: pruunikas-lillad põlvikud ja kampsunid, mustad kingad, ruudulised seelikud ja sinised pluusid. Poistel on kõik sama ainult püksid on pruunikas-lillad. Hommikul on nii lahe vaadata kui nad kooli lähevad. Aga nüüd ikkagi tööle!