Õpetaja töövarjutus Madriidis: Üheteistkümnes päev

Pühapäev......imeline! Kell pool kümme joon tassi kohvi ja asutan end teele..... No mida teeks mõistlik hispaanlanna pühapäeval, kui on 1. mai.....läheks loomaaeda. Panin selga oma kõige sportlikumad riided ja asutasin end teele. Esiteks bussiga üks pikk peatus Las Retamasesse. Buss täna käib iga 25 minuti tagant, bussijuht ei oska inglise keelt, ta tahab mulle öelda, et ma ei saa bussi eesuksest väljuda, ainult keskmisest uksest, no ma tean seda isegi ja siis annab ta mulle kiletatult kolm eurot, sedasi tehti viimati vist siis, kui Vietnamis olin. Olgu! Siis edasi rongijaama ja on vaja osta rongipilet liinile C5 ja kõik oleks ju ilus, ma küsin edasi-tagasi pileti ja siis algab jälle see, et ei sõnagi inglise keelt, ta isegi ei pinguta....no me siis natuke seletame ja oma pileti, aga ühe otsa oma, saan kätte ja juhendid, mida edasi teha, aga hispaania keeles. Pilet maksab 1.70 ja sõita tuleb kolm peatust. Astun rongile ja kõik sujub, igaks juhuks on linna rongiplaan mul kaasas. Rongijaamast on vaja edasi sõita metrooga liinil 10 Casa de Camposse (kolm peatust). Nii, nüüd algab jälle piletiost. Kas on vaja eri tsoonide piletit või aitab ühest? Kui ostad vale, siis ei saa jaamast välja pärast. No nii, automaadid on küll ka inglise keelsed, aga kui palju infot, issand jumal! Riskin ja ostan 10 ühe tsooni piletit hinnaga 12.80 ja siis metroole, vaja vaid valida õige suund ja õige metroo, sest jaamast läheb mitu liini. Ahaa, teadmiseks, et kui tahad rongist või metroost maha oma peatuses, siis valid punase nupu, vajutad ja uks avaneb. Bussis aga annad enne kellaga märku ja siis avab ta keskmise ukse. Nüüd siis väike jalutuskäik loomaaeda (900 meetrit) ehk ja siis loomaaia pilet ja jälle ei räägita inglise keelt, ainult naeratab. Nüüd hakkab mul sellest hispaania keelest juba tänaseks kõrini saama. Saan pileti. Pilet maksab 22.95 ja päevakava-plaani ja suundun loomaaeda. Esialgu on mõnusalt vähe rahvast ja väljas 28 kraadi sooja. Mõnus. Euroopa loomade osakond. Ja nii umbes poolteist tundi ja siis täitub loomaaed lärmavate inimestega. Nad on veendunud, et mõistlik on kisada kõva häälega ja tervitada iga looma täpselt niikaua kui ta liigutab end. Ja siis nad söövad oma magusaid sõõrikuid ja igasugu rasvast nõrguvaid ja šokolaadiga ülevalatud asju, sa pead vaatama, et sind ei mökerdataks ära. Loomaaed ise on suurel ala ja väga põnev. Võrreldav Berliini, Londoni ja Eesti loomaaiaga. Samas on rohkem kohti istumiseks aga turistile on väga vähe mõeldud. Ingliskeelset infot on minimaalselt. Isegi WC-de sildid on ikka hispaania keelsed. Naudin jalutamist ja loomi ning lähen vaatama delfiinide etteastet, see on väga lahe, mida kõike delfiinidele ei õpetata. Imeline! Ainus, mis mind segab on see, et minu kõrval reas üks mees lapsega, kes tahtis oma naisele märku anda, kus ta on ja siis vilistas nii, et Portugali oli ka kuulda ja mul kõrvad lukus ja ta tegi seda vähemalt kaheksa korda. Muidu täitsa kena mees, aga täishull! Nüüd ma saan aru, miks kohalikud hoiatasid, et ära võta endale hispaanlasest meest! Ja siis vanaema minu selja taga hakkas oma lapselapsi musitama ja tervitama, no ikka nii, et kümme rida vaatasid seda. Nagu tasuta film! Ja siis lärm ja ikka nad peavad oma sõõrikuid sööma, ma ei tea, kas neil süda ei läigi juba. Siis jalutasin edasi ja sattusin merilõvide ja hüljeste eeskavani. Nad tantsisid, liigutasid ninal palli ja oli lõbus. Edasi jalutasin Aafrika loomade osakonnas ja siis vaatasin linnueeskava....suured kotkad, öökullid ja üks marabu lendasid üle peade ja vahetasid omavahel mingit asjakest. Täitsa kohutav! Siis oli kell juba kolm ja mõtlesin sööma minna ja jälle ei osatud keelt, issand ma ei saa aru, kus ma olen....nad kas ei oska või ei räägi. Siis otsustan tellida lasanje hakklihast ja lehtsalati, niipalju hispaania keelt ma ikka oskan. Vaadates, mida ostetakse, ei saa ma jälle aru: kartulikrõpsud viineritega, kartulikrõpsud kanaga, toored kuivatatud lihalõigud suure saiaga, sõõrikud....ma ei tea..... Laua otsimine on veel keerulisem, sest nad ei tea ise ka mitmekesi nad on. Nüüd ma aga tean, miks neil on mitmes kohas mikrolaineahjud, seepärast, et beebitoitu saaks soojendada. Lõpuks leian koha ja minuga liitub üks ema, isa oma kahe lapsega. Jälle on neil kartulikrõpsud ja viinerid. Salatit ma ei söögi, lasanje on imehea. Pakin salati kotti ja liigun edasi. Aasia loomad, Austraalia loomad ja siis Ameerika osakond. Siis seisan pika järjekorra akvaariumi ja edasi istun pingil ja naudin olukorda. Lahkun loomaaiast kell 20.30. Teekond on siis täpselt vastupidine tulles olevale. Selleks, et saada seekord rongipiletit imestan vaadeldes rongijama "tädi", istub oma telefonis ja nokitseb ja itsitab. Ootan viisakalt 8 minutit, lõpuks ta liigutab ja jälle hakkab see jutt: üks ots-kaks otsa ja hispaania keeles, ma pole täna saanud inglise keeles mitte kellegi muuga rääkida kui hommikul rongis ühe turistiga kes tahtis teada, miks poed on kinni. No loomulikult avatakse osa poode täna ju alles kell 14.00 ja osad jäävadki suletuks, on ju 1. mai. Ma olen nii väsinud tänaseks nendest emotsioonidest ja lärmist ja ebaviisakast käitumisest, kisast ja sellest, et nad ei saa aru, et toitu ei maksa loomadele anda, nad pole näljas, ikka nad jagavad oma meeletut kaasavõetud toiduvaru ja loomad lausa ootavad aedade ääres. Aga lõpuks olen hotellis......ja siin mu sõnastik siis lamab laual, täna oleks mul teda väga-väga abiks vaja olnud. Panen teleka mängima, hotellis on 33 kanalit, aga ühelgi päeval pole olnud midagi peale hispaaniakeelsete saadete. Hetkel on küll "Kaks ja pool meest", aga hispaania keeles. Mulle meeldivad suurrahvad, aga nad ei mõista sageli teiste vajadusi.