kolmapäev, 4. mai 2016

Neljateistkümnes päev

Täna oli hommikul kunstiajalugu. Teema "Barokk" jätkus. Kohal oli 17 last ja tund oli tavapärases loenguvormis. Teine tund oli dokumentide vormistamiseks õppeosakonnas. Kolmas tund oli inglise keel. Kohal oli 24 last. Teemaks ikka otsene ja kaudne kõne. Sellel rühmal on raskusi arusaamisega ja mõistmisega, grammatika on neile keeruline, ehkki nad pingutavad ja kuulavad hoolega. Selle kursuse juhendaja ongi Dosi. Tunni lõpus tuleb ta juurde tüdruk, kellel on probleeme emaga, ta tahab kolida vanaema juurde ja lahkuda koolist õppeaasta lõpus. Lepitakse kokku pikem vestluse aeg. Järgmised kaks on kunstiõpetused. Teoreetiline osa värvuste teooriast ja siis praktiline joonis. Oo, see õpetaja kirjutab imeväikeselt, vaesed lapsed! Ta räägib jube ruttu ja kummaline on see, et igas tunnis on tal kott üle õla. Koolis on üldse palju meesõpetajaid, ma pole arvu küsinud, aga vähemalt kahtteist olen kohanud. Ma mõtlesin, et kirjutan ka tüüpilisest kooliõpilasest: seljakott, tennised-tossud, dressid või teksad ja T-särk, jope või fliis, käepaelad. Palju on musta, sinist ja halli. Tüdrukutel on õlgadeni või abaluudeni ulatuvad paksu ja tumedad juuksed. Poistel on väga palju kõrvarõngaid ja sageli silmapaistvad ja keerukad soengud. Sageli käiakse kehalises samade riietega, millega koolis ollakse. Kuuenda tunniga saab otsa tänane koolipäev, lähen õppeosakonnast läbi ja siis poodi ja sööma. Täna söön täidetud pastat hakklihaga. Maitsev! Ma ei saa aru, et kui inimene tahab rääkida, siis ta peab rääkima nii, et kogu tänav, buss või kohvik kajab. Räägitakse üksteisest üle ja mu kõrvad valutavad. Mulle tundub, et eriti populaarne on telefoniga rääkida nii, et kogu maailm teaks (vabandust, aga eriti naised). Naudin sooja ilma ning suundun hotelli. Teen mõned kokkuvõtted ja hakkan asju pakkima. Homme on pikk koolipäev ja õhtul on koolis ka üritus, kuhu õpetajad ja lapsed mind kutsusid. Ja reede varahommikul pean juba lennujaama suunduma. Täna on Madriidis mingi oluline jalgpalli võistlus, telekad mängivad ja nii, et kõik näevad-kuulevad. Sorry, ma ei armasta jalgpalli! Dosi poeg tuli ma Mallorcalt seda mängu vaatama!
Kastanid on täisõites

Moonid, teede ääres on lausa moonipõllud

Täidetud pasta hakkliha kolme kastmega