Kolmeteistkümnes päev

Täna siis tagasi koolis. Esimest tundi mul pole ja lähen kooli teiseks tunniks. Teises tunnis vestlen Dosi ja õppealajuhatajaga kooli õppekavast ja koolikorrast. Õpetajatel on selles kooliastmes 18-21 tundi. Lisaks on ka kaks -kolm tundi, mil ta peab olema kas laste valves või siis õpetajate toas olemas (kui kellelgi on probleem või küsimus). Samuti on tal üks tund vanematega tööks (kohtumised, vestlused, helistamised jne.). Paljud õpetajad on ka kursusejuhendajad (klassijuhatajad). Dosi vastutab kursuse 1E eest. Inglise keel on lastel 3 või 4 korda nädalas, kunst 3 korda nädalas ja kunstiajalugu 2 korda. Koolis ongi rõhk teadustel, kirjandusel või kunstil - osa aineid saavad pered ise valida (meie mõistes on need harud). Lapsed käivad oma piirkonna koolis, aga kuna koole on palju, siis nad saavad valida sobivama. Antud koolis on ka erivajadustega õpilased (kerged vaimsed erivajadused ja füüsilised erivajadused). Füüsiliste erivajadustega lastel on ka eritingimused ja sageli abistaja. Õpetajate palk on kõrgem kui meil. Kolmas tund on inglise keele tund. Õpilasi on 19. Nad harjutavad eksamiks (meie mõistes hindeline kontrolltöö). Dosi on esimest korda teksadega, ta on ainuke, kes käib ikka kleidi või siis seelikuga. Samas näen täna koolis ka esimest õpilast seelikuga. Teemaks on ikka "Tervis". Loetakse. Esimest korda kirjutab ka üks laps tahvlile. Enamasti kirjutab tahvlile õpetaja või ei kirjuta keegi. Ja siis kuulamine. Kuulamine valmistab raskusi, tekst ei ole raske, aga vajab süvenemist, aga nemad on kolmest puhkepäevast väsinud, paljud on külmetanud, hääled on ära ja üks magab pea laual, sest paha on olla. Ja ongi päästev koolikell. Kodune töö, mille vastu protestitakse ja juba joostakse minema. On ju söögivahetund! 4. tund on jällegi vaja olla õpetaja asemel, keda koolis pole ja see klass on eriti keeruliste laste klass. Nad on koolis esimest aastat ja klassis on palju probleemseid lapsi. Esimest korda näen selles koolis ka kaklust kahe poisi vahel. Aga kurja sõna peale panevad eri suundades jooksu. Kohal on 13 last, aga nad on lärmakad. Tegelikult peaks neid olema 26 (laual on alati lehed klassi nimekirjaga, kuhu õpetaja märgib puudujad igas tunnis ja päeva lõpus need sisestatakse puudujate süsteemi ja vanemad saavad jälgida ja kooli tugiosakond). Viies tund on inglise keel. Saan teada, et eelmisel nädalal tehtud eksamil sai selle sooritatud kolm last. Üks edukalt ja kaks piiripealselt, ülejäänud kukkusid läbi. Täna oligi peamine küsimus, mida teha, et eksamil läbi saada. Õpetaja ütles, et kuulata, õppida ja kaasa mõelda ning teha ära kodutööd, aga nad leiutasid igasugu muid variante. Fantaasiat neil on, aga püsivust mitte. Paberlennukid lendavad ja õpetaja eemaldab ühe lapse tunnist. Võtab aega, aga lõpuks nad rahunevad. Teemaks on: "Moving into the White House", aga ikka nad ei saa süveneda. Varsti heliseb kell ja klassi imbub väljasaadetud õpilane ja ikka sama küsimusega, kuidas sooritada eksam. Kordamine on tarkuse ema. Õpetaja annab kodus kaks harjutust ja siis algab jälle kisa: pole aega, ei viitsi, ei tee. Kuues tund on nutikad lapsed ja neil on jätkuv teema, milleks on otsene ja kaudne kõne. Nad on asjalikud, tublid. Teema on raske, aga nad saavad edukalt hakkama. Tehakse läbi palju grammatika harjutusi. Lõpuks saab koolipäev läbi ja suundun hotelli. Kiiruga söön Burger Kingsis Caesari salati (mulle meeldib, et osakonnajuhataja räägib siin inglise keelt) ja vahetan ruttu riided ning juba tulebki Dosi mulle vastu ja me läheme kohtuma Madriidi kesklinna kuningalossi juurde Dicarna ja Rosaga (eelmine koolidirektor). Jällegi valime kaks rongi ja see kohtumine saab olema väga meeldiv. Rosa saabus hommikul Londonist ja vaatamata reisiväsimusele tahtis ta täna kindlasti kohtuda. Meil oli neljakesi paljust rääkida. Istusime kohvikus ja meenutasime põnevaid juhtumisi, rääkisime oma tegemistest ja plaanidest. Naersime palju aeg lendas linnulennul. Kell oli juba 11 läbi ja meil tuli hakata tagasi minema. Kallistused, musid ja tänusõnad. Loomulikult tervitab Rosa Aimarit, Leod, Karmenit, Annelit ja Reeta (jällegi tuli jutuks Reeda kuulus näitlemisoskus, millega ta on kõigi südamed võitnud). Ja veel on kõigil meeles Tagavälja talu poolt tehtud rahvuslaud Illukal! Tervitused tagavälja talule ka ja teistele, kes seda aitasid teha! Jällegi kaks rongi ja üsna pea tekkis väsimus ja läksin magama. Õhtud Hispaanias on huvitavad, pikad, aga väsitavad.

Caesari salat kanaga